Praha

Alates aprillist pani Eurowings käima Tallinn-Praha otselennu, mis tõenäoliselt viib mitmed eestlased paljudele tuttavasse sihtkohta. Vähemalt N-P lennuajad on väga sobivad nädalavahetuse Euroopa linnatripiks. 

Enne reisi on hea lugeda Katrin Pautsi raamatut “Minu Praha” ja veel parem on, kui seda raamatut mitte lugeda. Panen kokku veel kasutuma reisikirja, millest ehk mõni soovitus jääb silma ja meenutus jääb meelde (peamiselt endale).

Kõige rohkem saab Prahas näha turiste. Alates kohalikest ja kaugematest kooliekskursioonidest lõpetades lõbusate ja joomaste “John on kondoomiköstüümis”-briti poissmeestega. Lisaks ka oluliselt vähemlõbusate miks-ma-selle-sildi-selga-panin “Team Bride” tüdrukuteõhtu seltskondadega. Kui hotellituppa jõuad, siis peeglist näed veel vähemalt ühte turisti. Lisaks võib juhtuda, et lähed naisega reisile ja selgub, et mõni tuttav on ka samal lennul. Seltsis on seltskondlikum. 

Teiseks jääb silma arhitektuur. Aeg-ajalt tasub ajalooliste hoonete juures pea kuklasse ajada ja mõelda, et kui üks tüüp viitsis kunagi paarisaja-kilose kivikuju välja raiuda, siis mingi teine sepp pidi selle neljandale korrusele viima ja seal akna äärde üles sättima. Tõenäoliselt lendasid töömeeste suust siis mõned ropud sõnad, mida ilmselt kordades rohkem öeldi siis, kui kohaliku kõrgeima künka otsa riigi suurimat Püha Vituse katedraali ehitati.

Kui pead kuklasse ei soovi ajada, siis maksa 200 kohalikku, et astuda üles 287 keerdtrepi-kiviastmest ja saad kogu Prahale ülevalt alla vaadata. Tasub ära. Pärast tasub ka end kiita. Tasub teada, et mitmete muuseumide sissepääs on esimesel tunnil (10-11) 50% soodsam, saime selle info viimasel päeval enne väljalendu Karli silla ühest tornist. 200 kohalikku raha on umbes kolm õlut vanalinna restoranis ehk umbes kaheksa eurot.

Praha ülevalt

Mingil põhjusel jäi arhitektuurist Karli sild meile kõige rohkem jalgu. Käisime sellest vähemalt kümme korda üle, ühe korra paadiga alt ning nägime ka muude nurkade alt (sillatorn, restoran, kaugemad vaated). Reisi kolmest ööst ööbisime kaks silla kõrval asuvas Charles Bridge ehk Karli silla hotellis ja viimase öö teiselpool silda asunud majutuses, mille aknast oli sild samuti näha. Ka öösel kell kolm, siin sillal… 

Lisaks arhitektuurielementidele, mis Prahas on mitusada aastat seisnud, tasub uurida, kas külaskäigu ajal toimub ka muud põnevat. Kuna keskmisele ja üle keskmisele mehele seostub Prahaga eelkõige õlu, siis oli tore avastada, et sel nädalavahetusel toimus käsitööõllede Prague Beer Fest, kus nii kohalikud kui kaugemad õlletootjad olid oma toodetele pannud nimed ilmselt alles peale nende tarbimist. Näiteks sai ära proovitud ka Dancing Panda ja Liquid Cocaine nimeline käsitöö.

Aga õlu ja eelkõige selle hind, on kindlasti põhjus, miks külaskäik ette võtta. Vanalinna tip-top kohtades saab 69 CZK ehk ca 2,7 euroga väga hästi hakkama. Fine-diningu huvilised võivad proovida, kas leiavad koha restoranis Ungelt.

Suures plaanis ei tasu Praha plaane ette teha. Mõnikord võib reisi ühe meeldejäävama sündmuse saada hoopis Püha Salvadori kirikus toimuvast Tšehhi Kuningliku Orkestri kontserdist, mida reklaamitakse Vivaldi nelja aastaajaga, kuid kus esitlusele tulevad ka Charpentieri “Te Deum” ehk Eurovisiooni alguslugu, Schuberti Ave Maria koos solistiga ja lõpulooks on Beethoveni 5. sümfoonia. Tunnise kontserdi piletihind on alates 26 eurot, kuid viimasel hetkel saab ukse pealt selle raha eest koha esiritta, mida müüakse kallimalt (40 eurot).

Kokkuvõttes on Praha endiselt külastamist väärt koht, kus on palju teha ja näha. Nüüdsest on see ka lihtsamini kättesaadav, maikuust alates lisandub Eurowingsi ka kolmapäevane Tallinn-Praha otselend.