Mongoolia on maailma kõige sõltumatum riik. Sellest riigist ei sõltu reaalselt mitte midagi.
Saabusime Ulanbaatarisse Ulan-Udest bussiga, sest sisinfo ütles, et Vene-Mongoli piiril läks üle 10 tunni, ehk bussiga sai kiiremini.
Kui meie jookidega Ulanbaatarisse jõudsime, oli seagripp juba alanud. Ehk riigis, kus midagi ülemäära vaadata ei ole, oli meie sealviibimise ajal veelgi vähem võimalusi midagi vaadata. Baatarist hüppasime Pekingi rongile. Seal juhtus lugu, mis tänaseni meeles.
Rahvusvaheline Omletisöömisvõistlus 2009
Sõime Ivaniga restovaguninis omletti. Sõin kiiremini. Ivan ütles, et keegi ei söö minust kiiremini. Ütlesin, et keegi ikka sööb, sest keegi just sõi. Kuna Slovakiga rääkisime inglise keeles, siis kõrvallaua seltskonna Finn ja Sweed ütlesid, et tulevad ka võistlusest osa võtma, kui see uuesti peaks sündima. Sellepeale tekkis mõte ajada liikuva rongi pealt kokku kõik riigid ja rahvused. Saime kokku 16 riiki. Paar sakslast ei olnud nõus osalema, seega esindavaid riike oleks võinud olla isegi rohkem. 14 võitsid osa, USA-st ja Tšehhist tulid kaks vanemat daami kohtunikeks.
Kuna restoranivagun oli väike, siis omletisöömisvõistlusel toimus kaks eelvooru. Peale eelvooru selgus, et munad on otsas, ehk teise vooru edasipääsejad pidid leppima supiga. Teine voor lõppes sellega, et resroranivagunis oli ka supp otsas, mistõttu finaalvoorus läks õlle joomiseks. Kõigile üllatuseks pani maailma esimese rongis toimunud rahvusvahelise omletisöömisvõistluse kinni üks Korea kutt, kellel läks lõpuks kõige vedelam produkt kõige kiiremini alla.
