Gruusia on juba mõnda aega Wizz Airi Tallinn-Kutaisi 4,5h soodsa otselennuga kättesaadav, kuid millegipärast ei olnud seda siiani kätte saanud või ette võtnud. Kui keegi veel soovib viga parandada, siis siin mõned teadmised 2023. novembri lõpu seisuga.

Esiteks, kas tegemist on üldse Gruusia ja grusiinidega? Leedu keeles on Gruusia alates 2021. aastast Sakartvelas. Gruusia ja grusiin on vene päritolu väljend, millele viimasel ajal on kohalikus keeles tekkinud tähendus, et gruzin on vene- ja vanameelne konservatiivne ja rumal töll, küll kohalikku päritolu, aga siiski tibla. Aga kas Eesti peaks Gruusia nime Sakartveloks või Kartveeliaks muutma, nagu Vahur Lokk kirjutas, ei oska keegi vist öelda.

Logistika. Kõige lihtsam variant on tellida personaalne taksojuht/giid, kes viib, toob ja räägib. Leidsime Micheli (kui plaanid minna, siis WhatsUp number +995 595 93 99 39), kes oli väga lahe vana ja omas sõitmiseks mõnusat Toyota masinashvilit (max 5 inimest). Olime seitsmest päevast viis sõidus, kokku läks nelja peale 800 ehk 200 eurot nägu/nädal.

Thbilisi. Võtsime ette peamiselt Ida-Gruusia, peastaabiga Thbilisis. Korralik miljonilinn, kus tegemist ja vaatamist jagub. Köisraudtee, funicular, vaated jne. 

Armeenia. Pealinnast 1,5h sõidu kaugusel on Armeenia piir. Päevaga jõuab üle piiri ära käia, paar kloostrit, mäge ja ühe koopa üle vaadata, kõhu täis süüa ja õhtuks tagasi jõuda. Tasub meeles pidada, et Armeeniasse ID kaardiga ei saa. Gruusiast väljasõidul läheb piirivalvuritel mõni hetk, enne kui aru saavad, et Gruusiasse tulid ID-kaardiga, sest riiki sisenemise templit passis ei ole. 

Signagi ja Kareba Winery. Ida-Gruusia veinimaailmaga tasub tutvuda, september-oktoober on tõenäoliselt parem aeg, novembri lõpuks on tööd tehtud, juuakse chachat. Samas, turiste peaaegu ei märkagi.

Diamond Bridge. Thbilisist 2h sõitu lääne poole jääb üle kanjoni ehitatud klaasist sild, mille keskel on teemandikujuline kohvik. Turistihooajal saab üle kanjoni ka rattaga sõita. Tasub külastada kõigil, kes kõrgust kardavad.

Saunad ja väävlivannid. Vanalinnas asuvad ajaloolised SPA-d ehk saunad ja väävlivannid. Külastasime Gulo-nimelist, mida kunagi oli ka Sting külastanud. Tellisime ka pesu ja kui aser oli oma töö ära teinud, küsisime, et kas Sting käis ka siin. Saime teada, et sama tüüp masseeris ka englishmänni nju jorgist. Rääkis, et jootraha asemel küsis üht Stingi dressikat, millel oli kullast lukk. Seda ta siiski ei saanud, sest ese maksis 37 000 eurot, sai hoopis 1000 USD jotsi. 

Uplistsikhe. Maapealne kunagine liivakivi koopalinn, mis jääb Tbilisi-Kutaisi teele. Tasub võtta koos veinidegustatsiooniga (20 GEL-i asemel pilet 25 GEL ehk ca 8,5 eur). 

Gori linn, Stalini muuseum. Miks Stalini sünnikohas on endiselt tema nimeline tee, majamuuseum ja vagun, on omaette küsimus.

Koerad ja kassid. Kõik kohad on hulkuvaid koeri ja kasse täis. See, et koera kõrvast võib midagi kiibisarnast leida, ei tähenda, et tal oleks omanik. Samas on nad kõik sõbralikud.

Söögid ja joogid. Peamiselt head või väga head. Lisaks soodsad ja suured portsjonid. Hinna poolest meile piisavalt soodsad. 

Internet. Roaming suht kallis – 12 eur päevas või 30 eur nädal. Samas, kui wifi on igas majutuses, söögikohas ja masinasvilis (Michael jagas oma netti), siis erilist vajadust oma andmesidet käima panna ei olnud.

Mäed. Mõnda nägime, mõnest, kus ka lumi maas, sõitsime üle, kuid põhjapoolsemad kõrgemad ja ilusamad kohad jäid sellest reisist ajapuudusel välja. Samuti ka Batumi, mis on rohkem suvekuurort ning kus meie viibimise ajal sadas ilmateate järgi iga päev. Idas saime vaid ühel päeval paar tundi.

Kokkuvõttes väärib Gruusia külastust. Nädalaga kõike ära ei näe, kuid päris hea pildi saab ette.